Ühingu tutvustus

Kes me oleme?

Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing (lühend EVK) on 1989. aastal asutatud ja 1995.a. registreeritud mittetulundusühing (algse nimetusega Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing). Ühing on loodud eesmärgiga väärtustada, arendada ja populariseerida viipekeeletõlgi elukutset ning seista hea selle maine eest ühiskonnas. Kutseühing pakub viipekeeletõlkide pädevuse hoidmiseks ja edasiarendamiseks mitmeid tõlkealaseid koolitusi ning teeb aktiivset koostööd teiste antud valdkonnaga seotud organisatsioonidega nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. Alates 1994. aastast on ühing Euroopa Viipekeeletõlkide Foorumi (European Forum of Sign Language Interpreters, lühend efsli) täisliige.

Kutseühingu täisliikmeks saavad astuda viipekeeletõlgid, kes omavad viipekeeletõlgi kutset. Ühing võtab rõõmuga vastu ka toetajaliikmeid – neid, kes tunnustavad kutseühingu põhimõtteid ning kes soovivad panustada viipekeeletõlgi kutse arendustegevusse – nii kurte kui kuuljaid, nii üksikisikuid kui organisatsioone.

Alates 2005. aastast on Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingule antud viipekeeletõlgi kutse andja õigused. Aastate jooksul on välja kujunenud mitmed head traditsioonid. Nii näiteks tähistavad viipekeeletõlgid iga aasta 3. juunil tõlkevaba päeva ja seda juba alates 2005. aastast.

Kes on viipekeeletõlk?

Kurtide ja kuuljate omavaheline suhtlus muutub ühiskonnas järjest aktiivsemaks ja olulisemaks. Selleks, et suhtlus saaks kahe erineva keele ja kultuuriga inimeste vahel tõrgeteta toimuda, on võtmeisikuks viipekeeletõlk, kes vahendab suhtlust nii suuliselt kui kirjalikult.

Tänaseks välja kujunenud viipekeeletõlgi roll loob ühtse ja selge arusaamise viipekeeletõlgi tööst, tema kohustustest ja vastutusest vahendaja, teenindaja ja ka teenuse pakkujana. Tegemist on riiklikult tunnustatud ning reguleeritud elukutsega aastast 2005, mis eeldab asjatundlikkust – viipekeeletõlgi erialaharidust ehk teadmisi, oskusi, hoiakuid ja kogemusi, mis on kutsealal tegutsemiseks ja erinevate tööosade täitmiseks vajalikud. Viipekeele oskusest ja kurtide kultuuri tundmisest enam ei piisa.

Viipekeeletõlgi eriala on võimalik omandada (alates 2006. aastast) riikliku õppekava alusel kolmeaastase rakendusliku kõrghariduse baasil Tartu Ülikoolis. Eriala omandamine ja ülikooli poolt väljastatud diplom aga ei garanteeri automaatselt viipekeeletõlgi kutset. Viipekeeletõlgi kutset tuleb taotleda ning sooritada vastava taseme kutseeksam, kus hinnatakse viipekeeletõlgi tööks vajalike kompetentside olemasolu. Viipekeeletõlgi kutset saavad taotleda nii kuuljad kui kurdid.

Esimesed ametikohad viipekeeletõlkidele loodi kurtide ühingus, ettevõtetes ja klubides 1950. aastatel. Tänapäeval töötavad viipekeeletõlgid viipekeele tõlketeenust pakkuvates keskustes Tallinnas, Tartus, Pärnus, Saaremaal ja Viljandis ning koolides, kus õpivad kuulmislangusega isikud.