Põhikiri

1 ÜLDSÄTTED

1.1 Viipekeeletõlkide ja nende tööga seotud isikute tulu mittetaotlev üleriiklik ühendus on eraõiguslik juriidiline isik, mille nimeks on Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühing (edaspidises põhikirja tekstis nimetatud KUTSEÜHING).
1.2 KUTSEÜHINGU asukohaks on Tallinna linn.
1.3 KUTSEÜHING on 1991. aastal asutatud Eesti Viipekeele Tõlkide Liidu tegevuse jätkaja ja edasiarendaja. Ühing tegutses alates 03.08.1994.aastast kuni käesoleva põhikirja redaktsiooni kehtestamiseni mittetulundusühinguna Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing (EVKTÜ) nime all.

2 EESMÄRK

2.1 KUTSEÜHING on asutatud eesmärgiga (oma liikmeid kaasates, toetades ja esindades) väärtustada, arendada ja populariseerida viipekeeltõlgi kutset ja seista hea selle maine eest ühiskonnas.
2.2 Eesmärgist tulenevalt on KUTSEÜHINGU prioriteediks alljärgnevad tegevused:
2.2.1 erialaste koolituste kavandamine, korraldamine ja läbiviimine;
2.2.2 õppematerjalide koostamine ja väljaandmine;
2.2.3 kohalike ja rahvusvaheliste erialaste koostööprojektide algatamine, toetamine ja elluviimine;
2.2.4 viipekeeletõlke ühendavate ja kutsesüsteemi edendavate ürituste algatamine, toetamine, kavandamine ja läbiviimine;
2.2.5 eesti viipekeeletõlkidele kutse andmise korraldamine;
2.2.6 järelevalve ja kvaliteedikontrolli teostamine viipekeeletõlkide kutsealase tegevuse üle.

3 LIIKMESKOND

3.1 KUTSEÜHINGUL võivad olla täisliikmed, toetajaliikmed ja auliikmed.
3.2 KUTSEÜHINGU täisliikmeks saavad astuda ainult viipekeeletõlgid, kes omavad riiklikult tunnustatud viipekeeletõlgi kutset.
3.3 KUTSEÜHINGU toetajaliikmeks saavad astuda viipekeeletõlgi kutset toetavad isikud ja viipekeeletõlgi õpilased.
3.4 KUTSEÜHINGU auliikme staatuse võib kaalukatel põhjustel omistada füüsilistele isikutele, kellel on erilisi teeneid KUTSEÜHINGU eesmärgi teostamisel või kes esindab KUTSEÜHINGU jaoks olulist väärtust oma töö või isiksuse omaduste poolest.

4 LIIKMESTAATUSE OMANDAMINE JA OMISTAMINE

4.1 KUTSEÜHINGU täisliikmeks vastuvõtmise vormistab juhatus taotleja kirjaliku sooviavalduse ja sellele lisatud kutsetunnistuse koopia alusel pärast tagastamisele mittekuuluva sisseastumismaksu tasumist.
4.2 KUTSEÜHINGU toetajaliikmeks vastuvõtmise vormistab juhatus taotleja kirjaliku sooviavalduse alusel pärast tagastamisele mittekuuluva sisseastumismaksu tasumist.
4.3 KUTSEÜHINGU liikmeks vormistamata jätmise korral võib taotleja esitada kirjaliku kaebuse, mille vaatab läbi KUTSEÜHINGU üldkoosolek.
4.4 KUTSEÜHINGU auliikme staatuse omistamise otsustab juhatuse motiveeritud ettepaneku heakskiitmise või tagasilükkamise teel KUTSEÜHINGU üldkoosolek.

5 VÄLJAASTUMINE

5.1 KUTSEÜHINGUST võib iga liige välja astuda juhatusele kirjaliku sooviavalduse esitamise teel.
5.2 KUTSEÜHINGUST väljaastumise vormistab juhatus, määrates vajaduse korral kindlaks välja astuva liikme ja KUTSEÜHINGU vahelised varalised suhted (õigused ja kohustused).

6 ÜMBERVORMISTAMINE

6.1 Juhul, kui KUSTEÜHINGU toetajaliige omandab viipekeeletõlgi kutse, vormistab juhatus sisseastumismaksu nõudmata kirjaliku sooviavalduse ja kutsetunnistuse koopia alusel ta ümber KUTSEÜHINGU täisliikmeks.
6.2 Avalduse või kutsetunnistuse esitamata jätmise korral saab vaatamata kutse omandamisele jätkata osalemist KUTSEÜHINGU tegevuses vaid toetajaliikme staatuses.

7 VÄLJAARVAMINE

7.1 Liige arvatakse juhatuse motiveeritud otsusega KUTSEÜHINGUST välja alljärgnevatel juhtudel:
7.1.1 tema surma korral;
7.1.2 põhikirjas liikme kohta sätestatud tingimustele mittevastavuse korral;
7.1.3 varaliste kohustuste täitmisega korduva viivitamise korral;
7.1.4 juht- või kontrollorganite otsuste korduva eiramise korral;
7.1.5 põhikirja korduva rikkumise korral;
7.1.6. viipekeeletõlgi kutse-eetikanõuete korduva rikkumise korral;
7.1.7 KUTSEÜHINGU vara, huvide või maine olulisel määral kahjustamise korral;
7.1.8 KUTSEÜHINGU, selle organi või liikme, aga ka viipekeeletõlgi professiooni halvustamise või nende vastu lugupidamatuse avaldamise korral;
7.1.9 KUTSEÜHINGU huvidele või eesmärkidele vastutöötamise korral.
7.2 Juhatus teavitab liikme KUTSEÜHINGUST väljaarvamise päevakorda võtmisest puudutatud isikut, tutvustades talle teadaolevaid väljaarvamisega seonduvaid faktilisi asjaolusid. Liikme nõudmisel kuulatakse ta ära või antakse talle tähtaeg kirjalike vastuväidete esitamiseks enne väljaarvamise otsustamist.
7.3 Juhatuse otsuse peale liikme väljaarvamise kohta võib väljaarvatu esitada kaebuse, mille vaatab läbi KUTSEÜHINGU üldkoosolek.

8 ÕIGUSED

8.1 KUTSEÜHINGU täisliikmel on õigus:
8.1.1 valida ja olla valitud KUTSEÜHINGU juht- või kontrollorganitesse;
8.1.2 osaleda sõna- ja täieliku hääleõigusega KUTSEÜHINGU üldkoosolekul;
8.1.3 saada KUTSEÜHINGU juht- ja kontrollorganitelt teavet ÜHINGU tegevuse ja selle tulemuste kohta;
8.1.4 osaleda KUSTEÜHINGU poolt korraldatavatel üritustel juhatuse poolt võimaldatavatel soodustingimustel;
8.1.5 omandada KUTSEÜHINGU poolt kirjastatavaid või levitatavaid trükiseid ja muid väljaandeid juhatuse poolt võimaldatavatel soodustingimustel;
8.1.6 kasutada KUTSEÜHINGU atribuutikat;
8.1.7 taotleda juhatusele esitatava motiveeritud avaldusega KUTSEÜHINGULT kaitseaktsioonide või –menetluste algatamist nii, kutsealaste kui kaliikmeõiguste kaitseks;
8.1.8 taotleda kaalukatel põhjustel juhatuselt liikme KUTSEÜHINGUST väljaarvamise menetluse alustamist;
8.1.9 taotleda juhatusele motiveeritud avalduse esitamise teel KUTSEÜHINGUT või elukutset kahjustavatelt viipekeeletõlkidelt kutse äravõtmist vastavalt kutseseaduses kehtestatud reeglitele;
8.1.10 algatada ja ellu viia viipekeeltõlgi elukutset väärtustavaid, arendavaid või populariseerivaid, aga ka KUTSEÜHINGULE täiendavaid sissetulekuid võimaldavaid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte ning saada kasumlikkuse korral nendes osalemise eest oma panusele vastavat tasu.

8.2 KUTSEÜHINGU toetajaliikmel on õigus:
8.2.1 osaleda KUTSEÜHINGU töös ja tegevuses;
8.2.2 osaleda sõnaõigusega (kuid hääleõiguseta) KUTSEÜHINGU üldkogul;
8.2.3 osaleda KUTSEÜHINGU poolt korraldatavatel üritustel juhatuse poolt võimaldatavatel soodustingimustel;
8.2.4 kasutada professiooni arendavaid ÜHINGUS läbiviidavaid koolitusi juhatuse poolt võimaldatavatel soodustingimustel;
8.2.5 omandada KUTSEÜHINGU poolt kirjastatavaid või levitatavaid trükiseid ja muid väljaandeid juhatuse poolt võimaldatavatel soodustingimustel;
8.2.6 algatada ja viia ellu viipekeeltõlkide professiooni väärtustavaid, arendavaid või populariseerivaid, aga ka KUTSEÜHINGULE sissetulekuid võimaldavaid kohalikke ja rahvusvahelisi projekte ning saada kasumlikkuse korral nendes osalemise eest oma panusele vastavat tasu.

9 KOHUSTUSED

9.1 KUTSEÜHINGU täis- ja toetajaliikmel tuleb KUTSEÜHINGU ees täita alljärgnevaid mittevaralisi kohustusi:
9.1.1 tutvustada ja propageerida KUTSEÜHINGU eesmärki ja tegevust;
9.1.2 aidata jõukohaselt kaasa KUTSEÜHINGU eesmärkide elluviimisele, selleks vajalike ülesannete täitmisele ja ürituste korraldamisele;
9.1.3 täita KUTSEÜHINGU põhikirja ja viipekeeletõlgi kutse-eetikanõudeid;
9.1.4 täita KUTSEÜHINGU juht- ja kontrollorganite otsuseid;
9.1.5 hoida oma tegevuse ja käitumisega kõrgel KUTSEÜHINGU ja viipekeeletõlgi elukutse mainet ning väärikust;
9.1.6 avaldada eestseisusele KUTSEÜHINGU liikmearvestuse pidamiseks vajalikud isikuandmed ja teatada viivitamatult nende muutumisest;
9.1.7 hoiduda oma kutsetegevuses ja tavaelus käitumisest, mis võib kahjustada, alavääristada või kompromiteerida viipekeeletõlgi elukutset, KUTSEÜHINGUT või selle liikmeid.
9.2 KUTSEÜHINGU täis- ja toetajaliikmel lasuvad KUTSEÜHINGU ees alljärgnevad varalised kohustused:
9.2.1 tasuda KUTSEÜHINGUSSE astumisel üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses tagastamisele mittekuuluv sisseastumismaks.
9.2.2 tasuda KUTSEÜHINGU üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtaegadel tagastamisele mittekuuluv aastamaks.
9.3 KUTSEÜHINGU üldkoosoleku otsusega võib kehtestada täis- ja toetajaliikmetele käesolevas põhikirjas loetlemata varalisi ja mittevaralisi kohustusi, põhistades nende vajadust ja kehtestades täitmise tähtaja, tingimused ning korra.

10 KUTSEÜHINGU STRUKTUUR

10.1 KUTSEÜHINGUL võivad olla alalised või ajutised juht- ja kontrollorganid.
10.2 KUTSEÜHINGU alalisteks juhtorganiteks on liikmete üldkoosolek ja juhatus.
10.3 KUTSEÜHINGU alaliseks kontrollorganiks on liikmete üldkoosolek, kutsekomisjon ja revident.
10.4 KUTSEÜHINGU üldkoosoleku otsusega võib põhjendatud vajadusel moodustada täiendavaid iseseisvate funktsioonidega alalisi organeid.
10.5 KUTSEÜHINGU alalised organid võivad põhjendatud vajadusel moodustada täiendavaid iseseisvate funktsioonidega ajutisi juht- ja kontrollorganeid (komisjone).
10.6 Koos iga uue organi moodustamise otsusega tuleb kehtestada ka selle tegevusstatuut, milles fikseeritakse uue organi nimetus, eesmärk, pädevus, koosseis, ajaline kestvus ja muud tegevuse reguleerimiseks vajalikud juhised.

11 ÜLDKOOSOLEK

11.1 Liikmete üldkoosolek on KUTSEÜHINGU kõrgeim juht- ja kontrollorgan.
11.2 Liikmete üldkoosolek kutsutakse kokku kirjaliku teatega, mis sisaldab päevakorda, toimumise aega ja kohta.
11.3 Kokkukutsumise teates märkimata päevakorra punkte võib võtta arutusele ja otsustamisele vaid siis, kui sellega nõustub üldkoosolekul osalevate liikmete enamus.
11.4 Üldkoosoleku otsustusvõime ei sõltu sellel osalevate KUTSEÜHINGU liikmete arvust.
11.5 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole üldkoosolekul osalevate KUTSEÜHINGU liikmete häälte koguarvust (kui seadustest ei tulene suuremat häälteenamuse nõuet).
11.6 Isikuvalimistel loetakse valituks kandidaat, kelle poolt antakse teistest enam hääli.
11.7 KUTSEÜHINGU liikmete üldkoosoleku funktsioonid, pädevus, samuti korralduslikud, protseduurilised ja vormistuslikud nõuded kehtestatakse juhatuse poolt koostatavas ja üldkogu poolt kinnitatavas liikmete üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korras.

12 JUHATUS

12.1 Üldkoosoleku poolt kolmeks aastaks valitava juhatuse ülesandeks on juhtida ja esindada KUTSEÜHINGUT.
12.2 Juhatuse koosseisu valitakse kolm kuni seitse KUTSEÜHINGU täisliiget.
12.3 KUTSEÜHINGU esindamise õigus on juhatuse esimehel ainuisikuliselt või tema puudumisel kahel teisel juhatuse liikmel üheaegselt.
12.4 JUHATUSEL on õigus kaasata oma töösse KUTSEÜHINGU täis- ja toetajaliikmeid, kellel kirjaliku volituseta KUTSEÜHINGU juhtimise ega esindamise õigust ei ole.
12.5 Juhatuse korralduslikud, protseduurilised ja vormistuslikud nõuded, liikmete ametinimetused, samuti tööjaotus kehtestatakse juhatuse poolt koostatavas ja KUTSEÜHINGU liikmete üldkoosoleku poolt kinnitatavas juhatuse tegevusstatuudis.
12.6 KUTSEÜHINGU juhatuse liikmetele tasu ja hüvitiste (telefoni ja transpordi vmt kasutamise eest) maksmise tingimused ja korra otsustab neid valinud liikmete üldkoosolek.

13 KUTSEKOMISJON

Kutsekomisjon on KUTSEÜHINGU alaliselt tegutsev kontrollorgan, mille nimelise koosseisu kinnitab juhatus ja mille korralduslikud, protseduurilised ja vormistuslikud nõuded kehtestatakse Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse Teeninduse Kutsenõukogu poolt kinnitatud kutse omistamise korras.

14 REVIDENT

14.1 Revident on KUTSEÜHINGU liikmete üldkoosoleku poolt igaks majandusaastaks valitav ainuisikuline kontrollorgan.
14.2 KUTSEÜHINGU revideerimise korralduslikud, protseduurilised ja vormistuslikud nõuded kehtestatakse juhatuse poolt koostatavas ja üldkoosoleku poolt kinnitatavas revideerimisjuhendis.

15. ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE

KUTSEÜHINGU ühinemise või jagunemise otsustab liikmete üldkoosolek.

16 ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE

16.1 KUTSEÜHINGU tegevuse vabatahtliku lõpetamise otsustab liikmete üldkoosolek ja selle likvideerimise korraldab juhatus.
16.2 Peale võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud KUTSEÜHINGU vara annab juhatus üle sarnase või lähedase eesmärgiga mittetulundusühingule, selle puudumisel aga Eesti Kurtide Liidule.

Lae EVK Üldkoosoleku tegevusstatuut alla siit.